Urge kuristik
Hageri karstiala
Aandu karstiala
   
 
 
Karstimatkad
EST » Karstimatkad
Prindi
     
 

Kanuutaja OÜ korraldab Kohila karstivaldkonnas karstialaseid matku. enamus karstialasid on vaadeldavad aastaringselt, kuid parim aeg on kevadine suurvesi.

Urge kuristik

Hageri karstiala

Aandu karstiala

Karst

Kõikjal, kus maapõues leidub kergesti lahustuvaid kivimeid - soola, kipsi, marmorit, lubja-

või dolokive, mõjutab neid maapinda imbuv vesi. Sademete vesi tungib ülalt kivimi

pooridesse ja lõhedesse ning alustab neis aeglasemat liikumist rõhtsuunas. Siin hakkab vesi

lahustama ümbritseva kivimi vähem vastupidavaid mineraale. Lahustunud komponendid

kantakse vooluga kivimist välja ja neist järele jäänud tühemikke mõjutab uus vesi. Kivimisse

tekivad konarlikud uurded, avardub pooriruum, laienevad lõhed, kujunevad erikujulised

õõnsused ja omavahel ühendatud voolukanalid. Protsessi arenedes võivad tekkida koguni

ulatuslikud koopasüsteemid ja maa-alused veekogud. Tühemike õhukeseks kulunud laed

võivad sisse variseda ja niiviisi jõuavad maapinnale mitmesugused langatused, kuhu

omakorda saab hõlpsasti neelduda maapinnal liikuv vesi. Nähtuse kogumit nimetataksegi

karstiks, protsessi ennast aga karstumiseks.

Nimetus pärineb Balkanilt Sloveenia lubjakiviplatoolt, kus need nähtused on laialt levinud.

Nimetus karst on tulnud Krasi (itaalia keeles Carso, saksa keeles Karst) platoo järgi Balkanilt

Sloveenia ja Itaalia piirilt, kuid geoloogilises kirjanduses võeti käibele saksakeelse

mugandusena nimetus Karst.

Nüüdiseesti maastikus täheldatavate karstinähtuste areng algas Eestis peamiselt viimase

mandrijää taandumise käigus ligemale 10 000- 14 000 aastat tagasi ja jätkub tänaseni,

kontrollituna juba mõnevõrra muutunud tegurite poolt (sood, metsad, jõgedevõrk,

inimtegevus jt). Sellest lühikesest ajast piisas ilmselt enamuse siinsete karstivormide

moodustamiseks. Protsessi kiirusest annavad tunnistust ka viimaste aastakümnete vältel

registreeritud rohked pinnalangatused. Eesti karsti noorusest räägib kaudselt ka nähtuste väike

sügavus (5-8 m), otsesemalt aga fakt, et karstitühemites ei leidu vanemaid settemoodustisi, sh

ka kergesti tuntavat jäätumisaegset moreeni. Kindlasti ei saa täielikult eitada ka varasemaid ilminguid ja mõjutusi (Pirrus 2007).


 
  Avaleht
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
< August 2018  >